OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

30.03.16, 07:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vähem energiamaksu, rohkem ettevõtlust

Eesti peaks rajama maksusüsteemi energia minimaalse maksustamise alusele, kirjutab vandeadvokaat Jüri Leppik.

Vandeadvokaat Jüri Leppik. Foto: Andras Kralla

Pikemas plaanis on meile teadaoleva maailma ja tema majandamise ning majanduse areng olnud läbivalt otseses sõltuvuses energia kättesaadavusest. Energiast sõltuvad üksikisiku ellujäämine, saavutuste tulemuslikkus ja võimekus ning ühiskonna suutlikkus luua väärtusi.

Meie maksusüsteem suhtub praegu energiasse kui heasse võimalusse seda tulusalt maksustada. Erinevad energiakandjad jõuavad tarbijani ja tootjani aktsiisistatuna. Aktsiisidele lisandub ainsana maksusüsteemis ka veel käibemaks.

Energiata ei ole võimalik elada. Majanduses ei eksisteeri ühtegi asja ega tegevust, mis ei tarbiks mingil moel energiat. Iga teenus ja kaup sisaldab energiale kulutatud hinnaosa.

Praegu hea juurutada

Eriti sõbralik oleks arvestada energia kättesaadavusega (ja mittemaksustamisega) klimaatilistes vööndites, kus energiat ei ole vaja vaid selleks, et kõht täis saaks ja jalg tatsuks, vaid ilma välise energiata võib ka lihtsalt ära külmuda, vahel ka jaanipäeval.

Praegused madalad kütusehinnad annavad tunnetuslikult paljudele ettevõtjatele ja eraisikutele hõlpu toimetulemisel. N-ö toimetulekulised mured on jäänud tagaplaanile. Nüüd ongi hea aeg juurutada selles valdkonnas põhimõttelisi muudatusi.

Ettevõtja teeb enda äriplaani, arvestades kõiki võimalikke tegureid. Kui maksu- või muudel põhjustel ei saa ettevõtlusega tegeleda, siis seda ka ei tehta. Riik peab samas leidma raha, tagamaks ka nende eluvaldkondade toimimise, mis otseselt raha sisse ei too, kuid milleta ühiskond kärbuks (nt tervishoid, haridus). Kui energia on kõrgelt maksustatud, siis on ka kõigi nn raha mittetootvate tegevuste finantseerimine progresseeruvalt kallim. Riigi huvi peab olema hoida algsisendid võimalikult madalalt maksustatuna.

Annab edasi olulise sõnumi

Kui teha eeltoodud põhimõtetel arvutus, siis kui palju vähem raha vajab riik kulutusteks? Kui palju võrreldes praeguse süsteemiga jääb riigi tulubaasis puudu? Selliste arvutuste tulem oleks heaks baasiks maksudebatile teemal „Mida peaksime enam maksustama, et vältida ka näiteks põhjendamatut energia raiskamist“.

Sellise maksusüsteemi peamine olulisus on sõnumis. Riik, ehk siis meie kõik, teadvustame soovi, et siin elaksid inimesed ja jääksid ellu, ning et ettevõtjatelt oodatakse tootmist, teenuseid, töökohtade loomist ja selle kaudu majanduskasvu edendamist. Energia kättesaadavus ja odavus võimaldab alustada ettevõtlust väiksemate riskidega, sest energiale kuluv investeering ei ole lisamaksustatud. Väikeettevõtluse laiapõhjalisus tagab ka tippude esilekerkimise.

Energia järjest kõrgemalt maksustamisel on sõnum kahjuks vastupidine: me ei küsi, kas siin tahab keegi elada, meid ei huvita, kas siin on võimalik ellu jääda, ning me ei soovi, et siin midagi toodetakse. Sõnum, et kasutage võimalikult vähe energiat, viib väljasuremisele.

Autor: Jüri Leppik

Seotud lood

Sisuturundus

18.09.24, 18:11

Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?

USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.